Õppetöö

Õppekava KUNST

Kunstikool DAK õppekava on kaasaegne ja loov ning samaaegselt väärtustab ja tunnustab nii traditsioonilist kunstiõpet kui kaasaegseid kunstimeetodeid. Õppekavas on kohustuslikeks põhiaineteks akadeemiline joonistamine ja graafika, maalimine, värviõpetus ja kompositsioon, kunstiajalugu, arhitektuuri õpetus ja 3D vormid (sh кеraamika ja skulptuur). Kool pakub ka erinevaid valikaineid.

Kunstikooli õpetus jaguneb kolmeks erinevaks astmeks:

• Mudilaste kunstiõpetus (I aste)
• Algkunstiõpetus (II aste)
• Põhikunstiõpetus (III aste)

Õppetöö toimub kahes keeles, õppegrupid on nii eesti kui vene keeles.

Õppetöö eesmärgid

Meie huvikool on kohtumise koht, mille eesmärk on laste isikupärase loovuse arendamine läbi kunstiõpetuse. Selleks on loodud tingimused, kus laps tunneb end vabana ning õnnelikuna, õpib tundma rõõmu oma edusammudest. Laste arengut toetab ka kooli sõbralik ja turvaline keskkond, õppekava, ainekavad ja õpetajate isiklikud tööplaanid.

Joonistamine

Joonistamine on kunstiõpetuses üks peamistest distsipliinidest, mis arendab õpilase ruumi ja vormitunnetust, õpetab ruumi, esemeid, inimesi ja loodust vaatama ja nägema. Joonistamisega tegelemine arendab visuaalset mõtlemist ja eneseväljendusoskust. Joonistamise üheks eesmärgiks on olla ka baashriduseks kõigi loominguliste õppeainete omandamiseks.

Maaliõpetus

Maaliõpetus on lapse tundekasvatuse üks osa, mille eesmärgiks on õpetada lastele oskust kujutada tegelikkust ja väljendada oma meeleolu värvide abil. Maalimine on kujutamine värvide ja pindade, aga ka hele-tumeduse ja joonte abil. Seda tehakse kas reaalsete objektide või ettekujutuse järgi. Olulisim element maalimisel on värv, millega antakse edasi ruumi ja vormi või tundeid ja mõtteid. Ainekavasse on haaratud võimalikult palju maaliõpetuse probleeme ja käsitletud neid vastavalt vanuseastmele.

Vormiõpetus

Vormiõpetuse eesmärgiks on tutvumine kolmemõõtmeliste kunstiliste objektide ja nende loomise seaduspärasustega. Antakse ülevaade vormimaailma mitmekesisusest ja selle ruumilise organiseerimise printsiipidest. Vaadeldakse skulptuuri ajaloolise arengu põhietappe ja jälgitakse kaasaegse vormiõpetuse suundumusi. Tutvustatkse kaasaegseid skulptoreid ja eesti skulptuuri. Õpitakse tundma ja valdama plastilis-mahulise modelleerimise ja konstrueerimise võtteid ja vahendeid.

Kompositsioon

Kompositsioon on üks põhilistest distsipliinidest kunstiõpetuses, mis formeerib õpilase loomingulist maailmanägemist, arendab kujutavat mõtlemist ja individuaalset võimekust. Kompositsiooni eesmärgiks on siduda tervikuks teistes ainetes õpitud oskused ja teadmised. Et arendada lastes loomingulist fantaasiat, ei tule peamist rõhku asetada mitte niivõrd tegelikkuse täpsele väljendamisele kui süžee kujutamise karakteersusele, ekspressiivsusele ja dekoratiivsusele.

Vastavalt vanuseastemetele tegeletakse nii realistlike kui abstraktsete, nii pinnaliste kui ruumiliste kompositsioonidega.

Kompositsiooniõpetus seostub ka värviõpetusega, selgitades vastastikuseid mõjusid, kontrastide ja koloriidi tekkimise probleeme, värvuste psüühilisi mõjusid.